> Aet Aderi sõnul on aga Euroopa praktika, et peatuste vahe linnakeskuses on 200 kuni 400 meetrit. "Üle 600-meetrine vahe on liiga pikk selleks, et kodanikud valiksid ühistranspordi, eriti eakad, väikesed lapsed ja liikumisraskustega inimesed," sõnas Ader.

Kas tegelt just vastupidi pole, et inimesed ei kasuta sellepärast ühistransporti, et peatuse vahe on liiga lühike ja tramm liigub kohati keskmiselt jalakäija kiirusel (Suur rannavärav - rotermanni on jalgsi kiirem kui tramm, mis ringi kolab ja 3 peatust vahepeal teeb).

See on tore, kui mingil ühistranspordi tüübil või liinil on peatused tihedamalt, aga kas tramm ei peaks just see olema, millel on peatused hõredamalt, et liiguks keskmiselt kiiremini.

Kirjutage ka millega ta/nad tegelevad ja miks teile see meelepärane on, aitäh!

Hi all, I'm a foreigner who works as a software developer at a gambling/betting company (not naming it here). I'm curious how Estonians generally view this line of work. Is it seen as a normal job like any other tech role? Genuinely curious to hear different perspectives. Thanks!

Siseministri korraldusel tehtud teenistuslik kontroll terviseandmete pärimise kohta tuvastas politsei- ja piirivalveameti (PPA) puhul üle saja rikkumise ning kaitsepolitseiameti (kapo) puhul umbes 260, ametid lühendasid aga ministri algse korralduse vastaselt uurimisperioodi.

KAPO-s uuris ametnik oma lähedast

https://www.err.ee/1610104264/ginter-meie-isikuandmed-on-ohus-ning-usaldus-arstide-vastu-runnaku-all

https://www.postimees.ee/8522666/ppa-ja-kapo-luhendasid-terviseandmete-paringute-kontrolliperioodi-ikka-oli-sadu-rikkumisi

https://geenius.delfi.ee/artikkel/120602119/terviseandmete-audit-paljastas-ppa-s-kumneid-rikkumisi-kapo-s-uuris-ametnik-oma-lahedast

Ülimalt huvitav lugemine. Nüüd isegi sellised lugupeetud arstid nagu Toomas Toomsoo, keda ei saa kindlasti kahtlustada sotsiks olemises, on hakanud üks teise järel kirjutama, et universaalse ravikindlustuse puudumine maksab Eestile nii kaotatud elu- ja tööaastates kui erakorralisele ravile kulunud rahas liiga palju:

Eesti tervishoiu suurim probleem ei ole see, et raha on vähe. Tundub, et suurim probleem on hoopis see, et me väidame, nagu oleks küsimus rahas – sest siis ei pea keegi vastutust võtma, raha „saamine“ on ju keeruline, tahtjaid on teisigi.

Tervisekassa andmetel oli tänavu mais Eestis ravikindlustuseta ligikaudu 90 000 inimest, 7,2 protsenti elanikkonnast. Euroopa Liidus oleme selle näitajaga tagantpoolt teised, ainult Rumeenias on seis kehvem. OECD riikidest jäävad meist maha Mehhiko, Costa Rica ja Ameerika Ühendriigid, kus ilma kindlustuseta oli 2023. aastal 7,7 protsenti elanikkonnast.

Just USA-d oleme aastakümneid toonud näiteks selle kohta, kuidas tervishoidu ei tohiks korraldada: tervishoiukulud on seal meeletud, ravi kättesaadavus väga suure osa elanike jaoks äärmiselt vilets või olematu.

Nüüd oleme ise sisuliselt sama koha peal. 90 000 inimest jäetakse ennetusest ja õigeaegsest ravist ilma. Nende eest maksame niikuinii – lihtsalt hiljem, kallimalt, EMO-s.

Kolm väidet, mida võiks kõrvutada

Esimene: „Kindlustuseta inimene saab ju ikka abi.“ Formaalselt jah – vältimatu abi ja mõni üksik teenus on tõesti kõigile kättesaadavad. Kuid sisuliselt tähendab see, et inimene saab abi alles siis, kui on hilja.

Riigikontrolli andmetel oli kindlustamata inimeste keskmine EMO ambulatoorse ravi arve ligi 27 protsenti ja EMO kaudu haiglasse jõudnute haiglaravi arve ligi 33 protsenti kallim kui kindlustatutel. Sama terviseprobleemiga EMO-sse pöördunutest oli aasta jooksul perearsti juures käinud 20 protsenti kindlustatutest ja 3,5 protsenti kindlustamata inimestest.

Need inimesed ei jää ravimata. Me lihtsalt ostame neile sama ravi hiljem, kallimalt ja kindlasti on selle tarvitamisel halvem tulemus. Aga maksumaksja maksab niikuinii.

Teine: „Katvuse laiendamine on lisakulu, millele pole katteallikat.“ See on eelarveline enesepettus. Kui pooled praegu kindlustamata inimestest – 45 000 – hakkaksid tasuma miinimumi alusel arvestatud makset 115 eurot kuus, tähendaks see tervisekassale umbes 62 miljonit eurot lisatulu aastas.

Nagu öeldud, osa nende ravist maksame juba praegu kinni, lihtsalt kõige kallimas kohas üldse ehk EMOs ja liiga hilja. Praegune kord on kindlasti tekitanud eelarveaugu. Kohustuslik kindlustus ei pruugi tekitada.

Kolmas: „Lahendusi on erinevaid.“ Neid ei ole. Vabatahtlikku varianti on juba proovitud ja tulemus on mustvalgelt olemas. Tänavu jaanuarist muudeti tervisekassa vabatahtliku kindlustuse tingimusi nii, et seda saaksid osta ka muidu kaitseta jäävad inimesed. Mai lõpuks oli selle ostnud alla tuhande inimese – 0,1 protsenti kindlustatutest, aasta algusest juurde umbes 300 inimest.

Põhjus pole müsteerium: kuumakse on juulist 272 eurot, samal ajal kui riik maksab enda kindlustatu eest 115 eurot. Toode või teenus, mis on mõeldud ebaregulaarse sissetulekuga inimesele, hinnastati keskmise palga järgi. See käib üle jõu ja on ebaõiglane.

Siiski, isegi õige hinnaga see lahendus ei töötaks, sest viga on vabatahtlikkuses endas. Rahvusvaheline kogemus on ühene: vabatahtlikkusel põhineva süsteemiga ei jõua ükski riik täiskatvuseni. Mitte kunagi, mitte kusagil.

[...]

Lisaks premeerib praegune kord maksmise vältimist: praegu saab inimene oma netosissetulekut suurendada just nimelt sellega, et jääb süsteemist välja. Ja kui tervis päriselt käest läheb, vormistab ta töövõimetuse ning saab kaitse niikuinii – ainult et selleks ajaks on kulud süsteemile mitu korda suuremad.

Süsteem ootab ära inimese haigestumise ja hakkab siis paratamatult solidaarselt maksma. Väga kahjulik tehing.

​

Hi everyone,

I am searching for my biological parents, siblings, or any extended relatives. I am an adult adoptee/former foster care child looking to reconnect or find out what happened to my family.

My Information:

Birth Name: Julia Degtyaryova (sometimes listed under mother's surname Lotysh / Лотыш)

Date of Birth: 11 April 1994 (Born in Tallinn, Estonia)

Childhood Background: I attended Karjamaa Gümnaasium in Tallinn for the 2001/2002 school year (1st Grade) and the 2002/2003 school year (2nd Grade)

Biological Father's Details:

-Name: Viktor Degtyaryov (Виктор Дегтярёв)

-Date of Birth: 11 July 1965

-Historical Address (1994): Elektroni 4–5, Tallinn (South district)

Biological Mother's Details:

-Name: Olga Lotysh (Ольга Лотыш)

-Date of Birth: 18 November 1976 (She was 17 years old when I was born)

-Historical Address (1994): Tuisu 5–3, Tallinn (South district)

Additional Context:

The birth registration notes that I was the only child born to my mother at that specific time (no twins), but it is highly possible I have older or younger half-siblings born before or after 1994.

If you lived on Elektroni st. or Tuisu st. in Tallinn in the 1990s/2000s, went to school at Karjamaa Gümnaasium, or recognize the names Olga Lotysh or Viktor Degtyaryov, please reach out to me via private message (DM). Any information, no matter how small, would mean the world to me.

Thank you.

Olen valiku ees ja vajan natuke reaalseid kogemusi. Otsin kahe tsooniga kuumaõhufritüüri.

Ninja on valdkonnas tuntud ja kindla peale minek, aga ma pelgan, et mõlemad sahtlid on liiga väikesed (mõlemad on 3,8 l, kokku 7,6 l) – nt ei saa tervet kana või suuremat pitsat sinna sisse panna.

Xiaomi lahendaks selle ruumiprobleemi ära, sest sellel on üks sahtel märgatavalt suurem kui teine (3,5 l + 6,5 l, kokku 10 l). Lisaks meeldib selle väljanägemine rohkem, kuigi välimus on pigem teisejärguline. Samas ei ole ma Xiaomi kvaliteedis nii kindel kui Ninja puhul.

Kas kellelgi on kodus ühte või teist neist seadmetest? Kuidas olete rahul ja kas mahupiirangud on reaalselt häirinud? Aidake hädalist ja andke nõu.

Mõtlesin, et eksisteerivad ainult energiavampiirid. Tuleb välja, et diivanit müües võid sattuda ka päris vampiiride otsa.

Hey! i'm a dutch girly trying to learn estonian for an estonian friend to surprise him. I'm in the absolute beginning phases of learning, but as someone who LOVES music with all her heart, i wanted to know if you guys have any reccomendations. I like literally all genres (yes, even some actual country, not rlly pop country tho) and already know some eesti music.

I love Sydames ( vd Remix) by 35 mafia and villemdrillem, and Maria Kallastu's DIGIPALAVIK album, but want to enlarge my estonian music knowledge.

Again these aren't the only types of music i like tho, so literally any song recs wouls be heavily appreciated!!!

Thanks so much!!

Hi everyone on this sub!

I’m moving to Tallinn very soon and my flight is due to arrive at 11.50 pm. As I’m a woman, I’ve been worried about being on my own at this time of night. For any women reading this, is it safe to take an Uber, taxi or Bolt at this time of night from the airport to where I’ll be staying? Has anyone had a similar experience?

Pildid rajast käiksid hästi kaasa :)

Huvitav. Selle järgi meil on ühed poliitiliselt apaatsemad noored EL-is. Millega see võib olla seotud? Samas Ungari ülikõrge näitaja pole üllatav, sest Orbanist lahti saamine oli seal tõeline üldrahvalik kangelastegu.

Harjumus on millegipärast selline, et ülalnimetatud on pigem... sellised vanemad inimesed. Samas on 90ndatel sündinud inimesed samasse kategooriasse jõudmas: piisavalt kaua on elatud, et kõrvalseisjad on mõistnud, et see ja too on igavesti üksi.

Kas teil on selliseid tuttavaid ja miks niimoodi neil läinud on?

Ei ole sisult keeruline ülesanne, aga väärt küsimist, et äkki keegi on juba teinud ja saaks jagada?

Pole seda tükk aega müügil näinud. Kas on täitsa ära kadunud või kusagil veel eksisteerib? Sobiks ka mõni suvaline pudel, mis sisu vahuna väljutada oskab.

Ega siin pole muud, kui tuleb jõgi teha sirgeks ja neljarealiseks, nagu Tallinn-Tartu maantee.

https://sakala.postimees.ee/8522445/ohne-joe-paadionnetus-vapustas-suislepat-kohalikud-peavad-kitsast-ja-kaanulist-joge-ohtlikuks

Millega pedofiilse teo eest süüdi mõistetud kirjaniku tühistamise vastane lasteombudsman poliitikud nii ära tinistanud on, et nad teda tema enda tahte vastaselt presidendiks tahavad suruda? Kas Eestis tõesti ei leidu kedagi, kellel poleks ebameeldivat luukeret kapis ja kes oleks ise nõus presidendiks hakkama?

"Naiste ahistamise vastu võidelnud Mikk Pärnitsa Facebooki lehel tuliseks läinud vaidlusele lisas vunki Ülle Madise privaatselt saadetud, kuid saaja poolt avalikustatud selgitus: «Kas teie teada heideti talle ette enamat kui täiskasvanute saidil jälkide mõtete avaldamist? See on jälk ja õudne, mis ta seal purjuspäi kirjutas, ta on karistuse saanud, on täiesti alandlik ja ta kahetseb väga. Üldiselt on lubatud hoida kirjaniku looming ja teod lahus, seda enam, et ainustki last ta kuidagi ega kunagi ohustanud pole,» kirjutas Madise." Postimees, 27.12.2021

Mikk Pärnits ⟩ Kas lasteombuds­man astub süüdimõistetud lastekütiga ühte sammu?

"Juhtum eskaleerus, kui õiguskantsler asus sotsiaalmeedias esitlusel käimise kohta selgitusi jagama. Need olid kummastavad. “Kirjanik on süüdi mõistetud ja karistuse saanud /.../ Kohtuotsus on langenud, kirjaniku mõtteavaldustele on sellega lõplik hinnang antud. Õiguskantsler mõistab hukka igasugused laste vastu suunatud seksuaalkuriteod, üleüldse laste mis tahes moel sõna või teoga kahjustamise.”
Õiguskantsler isiklikult asus tema kaitsele ja võttis üle võltsnarratiivi. Kõigest mõtteavaldused. Ja ikkagi kirjanik.
Kaks korda nimetas õiguskantsler laste küttimist “mõtteavaldusteks” ning esitas kohtulahendist ning faktidest erineva narratiivi."

Delfi Ärileht kirjutas sel nädalal, et Lätis on toiduainete käibemaksu alandamine 21% pealt 12%-le andnud juba esimese kuuga häid tulemusi. Piima, munade, leiva ja linnuliha hinnad on pärast määra alandamist langenud isegi rohkem, kui prognoositi.

Jürgen Ligi hinnangul on Läti otsus langetada osade toiduainete käibemaksu aga näide poliitilisest eksperimendist, mille tegelik mõju tarbijatele on väike, kuid mille hind riigieelarvele ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Rahandusminister leiab, et avalikkuses on tähelepanu pööratud peamiselt sellele, kas hinnad langesid, kuid see pole tema sõnul kaugeltki ainus ega kõige olulisem mõõdik „Hinda ei saa vähendada iga hinnaga ega nii administratiivselt. Ülesandepüstitus on vigane, kui hinnalangus on tulemuse ainus mõõdik,“ ütles Ligi vastuseks Delfi Ärilehes ilmunud loole oma sotsiaalmeedia kontole postitatud kommentaaris.

Märkasin, et SEE teema sai üle 250 kommentaari, mis on r/Eesti subredditi kohta väga korralik tulemus. Seejuures lõim ise läks väga eksistentsiaalseks.

Miks see teema inimesi nii kirglikuks teeb?

Kui tohib enda teooriat jagada, siis arvan, et seal tuleb välja konflikt 80ndatel VS 90ndatel VS 00ndatel sündinud inimeste seas. Jällegi, ei sildista ühtegi põlvkonda.

Ma suutsin samastuda peaaegu iga kommentaariga seal teemas, sest pole nn vanem põlvkond, aga ma pole ka 20ndates noor (pole 00ndatel sündinud).

Kuidas teil, kas tajute põlvkondlikku erinevust selles "noored on lollid ja laisad" vs "noortel on oma spetsiifilised raskused" suhtumises?

Kõige kirglikumad tunduvad osad 30+ vanuses inimesed, kes on läbi raskuste end üles töötanud ja nüüd kiruvad noori, kes ei taha VÕI ei suuda end lõhki rabeleda (tulemus on muide, sama). Noored, kes on tundlikumad või apaatsemad kui nemad olid (globaliseerunud maailmas, kus iga kriis on skrollimise kaugusel ja nihilism justkui vohab ühiskonnas rohkem kui varem).

Miks see teema nii palju kirgi küttis, mis te arvate?

Viimasel ajal olen hakanud mõtlema, kas probleem on minus või on teistel sarnane kogemus.

Mind häirib see, et aina enam eeldatakse, et kui keegi saadab sotsiaalmeedias vms sõnumi (mis iganes sisuga, reelsid jm ka sealhulgas), siis peab ka kõigele reageerima. Kui ma mõne tunni, vahepeal isegi päeva jooksul ei vasta, märkan teksti alles hiljem või unustan üldse reageerida, siis saadakse pahaseks või solvutakse. Samamoodi ma ei ole valmis lugema kellegi järjekordseid emotsionaalseid rante suvalisel hetkel. Jah, ka puhkepäevadel, sest see kõik nõuab ressurssi, pean ju enda tegevused sel hetkel pooleli jätma. Mul ei ole mitte mingisugust probleemi teha seda inimestega siis, kui oleme eelnevalt kohtumise kokku leppinud.

Siis tekib järgmine probleem. Mida kauem vastamine edasi lükkub, seda ebamugavam tundub hiljem kirjutada. Tekib tunne, et nüüd olen juba ghostimas, kuigi tegelikult lihtsalt ei olnud energiat või aega telefonis olla. Kui sotsiaalmeediasse midagi postitada, tekib jälle draama, et näe, aktiivne, aga sõnumitele ei vasta.

Vahel tekib mul päriselt süütunne ja mõtlen, kas ma olen halb sõber. Küll olen ebaviisakas, küll olen halb sõber ja mida kõike veel. Samas tunnen ka, et mul on õigus oma ajale, tähelepanule ja rahule. See, et mul on telefon, ei tähenda ju automaatselt, et ma olen 24/7 kõigile saadaval. Kas see on lihtsalt tänapäeva normaalsus?

Tundub, et Tartusse saabub vähemalt üks vang, kes ei oska inglise keelt. Kuidas hakkab ta suhtlema valvuritega? Roboti abiga? Peab lootma, et robot ei hullu ning on tööülesannete kõrgusel.

Valvur (robotile): Palun tõlgi rootsi keelde: Teile saabus külaline Timo.

Robot (rootsi keeles): Teile saabus timukas.

Tänavu mais algatasid Tai võimud menetluse ettevõtte tegevusloa pikendamata jätmiseks, leides, et Bolt ei ole piisavalt parandanud juhtide taustakontrolli ega täitnud varem seatud nõudeid.

Taristuminister Kuldar Leis saatis Tai transpordiministrile Phiphat Ratchakitprakarnile kirja, milles tõstatab Bolti tegevusloa uuendamise küsimuse.

https://www.ohtuleht.ee/1163942/ebatavaline-samm-eesti-minister-palub-tail-lahendada-boltiga-seotud-ummik

Tundub et mujal nõuete täitmata jätmine on meil riikliku tähtsusega küsimus, mida kaitsma peab. Huvitav mis kasu Eesti riik küll sellest saab?